Kommenteeri

10 mõtlemise lõksu

1.   Esimese mõtte külge klammerdumine. Kui inimestelt küsiti, kas Türgis on üle 35 miljoni elaniku ning kui palju seal siis on, jäid vastused enamjaolt 35 miljoni ümber. Kui küsimuses vahetati 35 miljonit 100 miljoni vastu, suurenesid ka oluliselt vastajate pakutavad numbrid. Inimesed jäävad esimeste vihjete ja mõtete juurde liiga kiiresti kinni ning ei suuda sealt enam ratsionaalselt edasi mõelda. Seda kasutatakse ära müügimeeste poolt, kes näitavad sulle esimese asjana kallist konkurendi kaupa ning kui ta enda odavama välja võtab, tundubki see odav, kuigi see ei pruugi tegelikult veel mõistlik olla.

2.   Olemasoleva juurde jäämine. Inimestega on tehtud mitmeid katseid, kus poolele katsegrupile on antud üks ja teisele poolele teine kaup ning siis lastud kõikidel, kes tahavad saadud asja teise vastu vahetada, seda teha. Loogika ütleb, et ca 50% inimestest said asja, mida nad ei tahtnud, ning vahetavad selle ära, kuid reaalsed arvud jäävad umbes 10% kanti. Mida see meie jaoks tähendab? Et me hindame rohkem asju, mis meil juba on, kui alternatiive, kuigi see ei ole alati mõistlik. Ära ülehinda oma praegusi valikuid.

3.   Varasemate otsuste juurde jäämine. See läheb tegelikult eelneva punktiga päris paljus kokku. Näiteks on toodud spordimängu pilet, mille sa oled juba ära ostnud ning mille eest sa raha enam tagasi ei saa. Sa tuled töölt, oled väga väsinud, väljas sajab vihma, ning kõige parema meelega vaataksid seda mängu nüüd hoopis diivanil vedeledes ning pitsat süües. Et sul on aga pilet ostetud, siis ei taha sa seda raha “maha visata” ning vead ennast koleda ilmaga välja. Aga miks? Pileti raha oli juba nii või teisiti kadunud. Tegelikult ei tohiks see sinu otsust mitte kuidagi mõjutada, sest see raha on läinud mõlemal juhul – kas sa lähed mängu kohapeale vaatama või jääd koju diivanile. Vali lihtsalt mõnusam variant ja sa oled teinud täiesti õige otsuse.

4.   Näed seda, mida sa tahad näha. Seda juhtub tihti inimestel, keda ei huvita teiste arvamus ning iga väiksemagi konflikti korral võtavad nad kohe kaitsepositsiooni. Kui üldse kelleltki arvamust küsida, siis mõnelt selliselt inimeselt, kes kindlasti kaasa noogutaks, sest muidu võib maailmapilt kõikuma lüüa. Selle raviks püüa alati teise inimese loogikast aru saada. Kui oled üksi, siis murra oma ideid ja mõtteid ise neile vastulauseid välja käies. Kui oled inimeste seas, räägi oma mõtetest avameelselt ning ole valmis neid objektiivselt analüüsima.

5.   Eeldad liiga vähese info põhjal. Artiklis on küsitud mehe kohta, kes on introvert, kas ta on suurema tõenäosusega raamatukoguhoidja või müügimees. Kuna me oleme harjunud, et müügimehed on pealesuruvad ja kõva häälega kujud, siis on küsimuse vastus suure tõenäosusega raamatukoguhoidja. Tegelikkuses on aga iga raamatukoguhoidja kohta ca 100 müügimeest, mis teeb väga suure tõenäosusega vastuseks hoopis müügimehe. Isegi kui kõik raamatukoguhoidjad oleksid introverdid, peaks müügimeeste seas olema ainult üle 1% introverte, et tõenäosus oleks juba nende kasuks. Ära eelda ja tee oma otsused piisava info põhjal.

6.   Kõik teised teevad niimoodi. Karjainstinkt on meis kõigis ühel või teisel moel olemas. Teistega on alati julgem mingeid asju koos teha, sest siis ei paista sa möödapanekuga väga silma. Suurimaid ohte on selles, et sa jäädki koos teistega valesti tegema. Oma peaga on parem mõtelda.

7.   Arvad, et omad kontrolli kõige üle oma elus. Lotonumbrite ise valimine ei suurenda võidu tõenäosust. Me ei saa muuta ka teisi inimesi, mistõttu ei ole mõtet oma aega sellistele asjadele kulutada. Keskendu sellele, mis on oluline.

8.   Kõhutunde liigne usaldamine. Inimene ei ole tegelikult tõenäosuste peast arvutamisel eriti osav ja eksib pideval. Hea näide: kui võtta suvalised 23 inimest, siis tõuseb tõenäosus, et kahel neist on sünnipäev täpselt ühel ja samal kuupäeval, üle 50%. Kasiino sõltuvus on teine hea näide, kus maja on kindlustanud, et mida rohkem sa käid, seda rohkem nad võidavad.

9.   Usaldad oma mälu. Mälu on alati mõjutatud emotsioonidest. Artiklis toodi näiteks lennuõnnetused. Kui sa oled olnud lennuõnnetuses, siis pead sa lendamist väga ohtlikuks, kuigi tegelikult juhtub surmaga lõppenud õnnetusi üks kümne miljoni kohta. Aga kuna õnnestunud lende meile keegi ei rõhuta ning ise ei uuri ka, siis me nende kohta eriti ei tea ega tahagi teada. Seega mõnikord tuleb ka endas kahelda ning võrrelda enda kogemusi faktidega.

10.   Keskmine on üle keskmise. Üks parimaid näiteid: kui inimestelt küsiti, kas te peate ennast keskmisest paremaks autojuhiks, siis 93% pidasid. Need 7% peavad siis küll ikka väga väga halvad juhid olema. Aga nagu keegi tark mees ütles – inimesed hindavad ennast oma võimete järgi, kuid teised hindavad neid nende tegude järgi. Ja päris tihti on siin päris suured käärid. Ole enda vastu aus.

Allikas: internet

Lisa kommentaar

Email again: