Kommenteeri

Lihtne selgitus inimese teadvustatuse tasemetest

Aeg ajalt võime leida end mõtisklemas selle üle, et mis ikkagi kujutab endast teadvus, eelteadvus ja mitteteadvus. Veikko Tähka toob oma raamatus "Psühhoteraapia alused" selle kohta väga lihtsa ning kergesti arusaadava näite.
Tänaval tuleb vastu tuttav. Tunnen teda hästi ja olen kohe teadlik sellest, kes ta on. Aga oletame nüüd, et kõnnin omis mõtteis, tuttav tuleb vastu ja tervitab. Vastan tervitusele mehhaaniliselt ja alles peale möödumist märkan, et olen kellegagi tervitusi vahetanud. Pöörates juhtunule tagantjärele tähelepanu, meenub mulle vaevata tuttav isik. See on olnud mu eelteadvuses.
Kolmanda võimaluse moodustab olukord, kus isik, keda ma tean kindlalt tundvat, tuleb vastu ja me vahetame tervitusi ilma, et suudaksin kuidagi meenutada ta nime. Mõtlen pikalt ning keskendatult ja mõnel korral tundub nimi olevat lausa keele peal. Lõpuks nimi kas meenub või ma loobun üritamast. Selles juhtumis on nimi mitteteadvuses ja seda ei õnnestunud kuidagi teadlikuks teha või õnnestus see alles peale märgatavat vaimset ponnistust.

Teadvustatud on meis kõik need psüühilised sündmused, mille olemasolust me praegu teame. Psüühilise energia seisukohalt tähendab see, et me paigutame vastavasse psüühika seisundisse lisaenergiat, mida nimetatakse tähelepanu hõivanguks. Eelteadvus on kõik, mis hetkel ei ole meeles, aga mille me võime teadvustada, suunates sellele tähelepanu kateksise*. Mitteteadvuslikud on omakorda need psüühikas olevad asjad ja sündmused, mida me kas sugugi ei suuda teadvustada või mille teadvustamine on võimalik vaid märgatava lisaenergia kulu abil.

Allikas: Veikko Tähka. Psühhoteraapia alused psühhoanalüütilise teooria põhjal. Helsingi Tallinn Tartu,1999

*  kateksis - ökonoomiline mõiste: tõsiasi, et teatud psüühiline energia on seotud teatud idee või ideede rühmaga, kehaosaga, objektiga jne.

Lisa kommentaar

Email again: